NB! Kalju Aigro poolt isiklikult on antud nookesele tema vana albumi piltide ning mälestuste avaldamisluba. Mujal kasutamiseks palun pöörduda pärijate poole. Nookese veebiruumis leiduvad muud pildid ja tekstid kuuluvad valdavalt nookesele. Palun neid nookeselt luba küsimata mitte kusagil mujal avaldada. Avalikust ruumist pärit materjalid oleme püüdnud varustada allikviidetega.

kolmapäev, 6. juuli 2011

Kalju Aigro avalikus veebis

Mõned lingid ja tekstiväljavõtted huvitavamatest veebis leida olevatest tekstidest Kalju Aigro kohta
  
pildi originaal vt. Sirje Tohveri artikkel
 
1.Kalju Aigro on maakeskkooli tuline patrioot. Sirje Tohveri kirjutatud persoonilugu on ilmunud 2010 aasta jaanuaris Õpetajate lehes.
koopia vt siit

2. Intervjuust Nõo kooli 320. aastapäeval 2006. a. , ilmunud detsembrikuu Nõo Valla Lehes
. . .
Mul on ainult väga hea meel. Ei osanud oodata, et mind siin nii hästi vastu võetakse. Mind valdab suur rahulolurõõm. Olen töötanud siin 33 aastat, nii südantsoojendav on kohata vanu kolleege. Tunnen, et kool süstib praegugi minusse oma energiat. Mul oli heameel koolis ringi jalutada, olen rõõmsalt üllatunud, kui esteetiliselt on ruumid kujundatud ja kool ise on väga puhas. Olen siiani jälginud kooli saavutusi ja üldist käekäiku. On heameel tõdeda, et edasiminek on olnud järjepidev ja tugev. Olen veendunud, et kooli praegune juhtimine on heades kätes. Ja kooli tegeliku varanduse, rikkuse moodustavad tema õpetajad.
Tean, et siia on koondunud tublimatest tublimad. Ma ju ise nägin ka selleks vaeva, kui neid siia meelitasin. (Naerab). Ja kindlasti õpivad Nõo koolis ka keskmisest tugevamad ja töökamad õpilased, keda õpetajatel
on rõõm õpetada ja kes on sageli olümpiaadidel olnud kõige edukamad. On väga uhke tunne olla Nõo
kooliga seotud! Ma ise olin Nõo kooli järgselt 1982–1988 Tallinnas internaatkutsekooli direktoriks. Seal valitses teine õhkkond. Kui Nõo koolis räägiti ainult õppimisest, siis seal — kleidimoodidest. Edasi olin Tartu Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatuse esimees 8 aastat. Minu initsiatiivil ja organiseerimisel ehitati ka Soola 1a maja Tartus, esialgselt seltsi tööks. Aastaid tagasi müüsime Tartus oma maja maha ja kolisime Tallinnasse, meil on nüüd Pirita-Kosel maja. Mul on seal õiendamist küll ilu-, küll majandusaias.Vahel sekka olen ka matemaatika ja keemia individuaaltunde andnud. Tegemist jagub! . . .

3. Forseliuse seltsi kodulehelt loeme:

IN MEMORIAM KALJU AIGRO 06.08.1921–29.06.2011
Igavikuteele lahkus Kalju Aigro, Nõo kooli kauaaegne direktor.
Kalju Aigro osales 300-aastaste koolide liikumises 1986–1989, selle liikumise tuumiku “12 Kooli Klubi” juhtimisel asutati B. G. Forseliuse Selts 22.02.1989. Kalju Aigro oli seltsi esimene tegevesimees.
. . . . . .
Sügavas kurbuses B. G. Forseliuse Seltsi liikmeskond
* * * * *
Kalju Aigro on saanud 2006. aastal Forseliuse seltsi väärika autasu
I klassi medali Suur Kuldtukat, millega
 autasustatakse isikuid ja liikmeskoole pikaajalise tegevuse eest
a) seltsi põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel,
b) teadushariduse edendamisel ja rakendamisel (uurimuslik tegevus, avastusõpe, ettevõtlikkusõpe, ...).
Samal, 2006. aastal sai I kl  Kuldtukati ka Nõo kool

4)  Nõo Muusikakool
Nõo Muusikakool kinnitati iseseisva õppeasutusena 1.augustil 1972.a. Sellele eelnesid aastad tegutsemist Nõo Põhikooli muusikaklassides ja 1968-1972.a.Elva Lastemuusikakooli filiaalina, sest oma kooli moodustamiseks pidi olema täidetud 51 õpilase olemasolu kriteerium. Selle ületamine ja tänu tolleaegse Nõo Põhikooli direktori, hr. Kalju Aigro suurele eeltööle alustas: 1.septembril 1972.a. Nõo Lastemuusikakool tööd 3 klaveriõpetaja, 2 akordioniõpetaja, direktori (ka üldainete õpetaja) ja vastavalt 35 klaveri-, 26 akordioniõpilasega nii oma majas, Järve tn.2 kui põhikoolis. Edasi loe Nõo Muusikakooli kodulehelt

5) Homme räägitakse aiandusest ja mesindusest, PM 28.02.1997 uuditenupp:
Homme korraldab maavalitsuse saalis Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts oma 41. teadussessiooni.

Seltsi esimees Kalju Aigro ütles «Postimehele», et sessiooni eesmärk on anda omapoolne panus aitamaks kaasa tänapäevase tehnoloogia kasutamisele koduaedades ja mesilates.
Aigro kinnitusel on kõik sessioonil esinevad lektorid oma ala spetsialistid, kes on ettekannete materjale kasutanud ka praktikas. Samuti on nad paljuski üle võtnud lääne aiandusteadmisi. Näitena mainis Aigro kurgisorte, kus pärast lääne teadmiste kasutamist olevat saagikus viis korda kasvanud.
Aigro pidas seltsi tegevusest rääkides tähtsaks veel võimalust anda pensionäridele võimalus seltsi kaudu oma aiandussaadusi müüa.
Aigro sõnul pole seltsil nii palju raha, et anda ettekannete põhjal välja kogumik.
Selts on korraldanud loenguid kolmapäeviti, mida Aigro hinnangul on kuulamas käinud 40-80 inimest. Iga-aastasel sessioonil olevat varem olnud 600, nüüd ainult 150 inimest. Aigro pidas inimeste hulga kahanemise põhjuseks põllumajanduse väljasuretamist ja sellega kaasnevat huvi vähenemist.
Sessioonil on kavas ettekanded toitlustusest, aiandusest ja mesindusest. Antakse ülevaade ka seltsi ajaloost. Huvilistele on osavõtt tasuta.

6) Persoonilugu Tiiu Rosenbergist Nõo Valla Lehes jaanuaris 2005.
http://www.nvv.ee/files/vallaleht/225.pdf



7)  Nõo Kooli Vaim , Enn Liba 2003-2004
Nõo Kooli Vaim on selgesti äratuntav Peeter Simmi poolt eeskätt Kalju Aigro elutöö jäädvustamiseks tehtud filmis "Nõo kool 300". "Ära löö kutsikat, temast võib kasvada lõvi", lausub Kalju Aigro filmis oma elu ühe juhtmõtte. Kooliaegsetest kutsikatest ongi kasvanud lõvid. Lõvid kaunistavad ka Eesti Vabariigi vappi.
Täisteksti loe siit koopia leiad siit

Kommentaare ei ole: