Jüri poolt kirjutatud teksti vaata allpool 4. juuli 2011 postitusest
Kahju, et ebakorrektse asjaajamise tõttu suudeti üldsusesle jätta mulje, nagu Nõo kool, Nõo vald ja Tartu Maavalitsus sugugi ei austaks koolile ja piirkonnale nii olulise inimese mälestust.
Tiina
Kohe, kui tuli kurb teade Kalju Aigro surmast, hakkas kool tegutsema K. Aigro nekroloogi avaldamiseks. Peagi pöördus meie poole Tartu Maavalitsus, et teha seda ühiselt. Kui saime tekstiga valmis, jõudis meieni info, et ka ministeerium soovib midagi avaldada. Kuna nii tihedalt seotud asutuste poolt kahe nekroloogi avaldamine oleks olnud pisut kummaline, leidsime, et see võiks toimuda koostöös.
Tartu Maavalitsus edastas meie ühise teksti ning K. Aigro pildi ministeeriumi pressinõunikule (Asso Ladva). Päevad möödusid, nekroloogi ei ilmunud. Rahustati, et kohe, kohe ilmub. Ja siis... .
Esmaspäevases Postimehes oli avaldatud Jüri Valge hüvastijätt K. Aigroga (iseensest südamlik ja hea tekst). Aga ei märkigi Nõo koolist ega Tartu Maavalitsusest! Ainult pilti oli kasutatud!
Kahjuks meid (kooli ega maavalitsust) ei informeeritud sellistest asjade käigust ning nüüd, rohkem kui 10 päeva hiljem , on juba hilja midagi parandada!
Südamerahustuseks avaldame Nõo kooli, valla ning Tartu Maavalituses ühise nekroloogi allpool.
Jaanus Järveoja
Nõo Reaalgümnaasiumi direktor
Juunikuu lõpus jõudis kõigi Tartumaa haridusinimesteni kurb uudis - lakkas tuksumast Kalju Aigro süda. 6. augustil oleks teenekas koolimees saanud 90 aastaseks!
Oma elu sidus Kalju Aigro Tartumaaga 1949. aastal, asudes Nõo kooli tööle matemaatikaõpetajana. Juba 1951. aastal sai noorest, hakkajast mehest kooli direktor ning mitmekülgse inimesena asus ta õpetama ka keemiat. Nõo kooli juhtis Kalju Aigro 31. aastat!
Kalju Aigro oli tegude inimene, kes oma kooli parema käekäigu nimel oli kõigeks valmis! Tema eestvõttel saab külakoolist 1953. aastal keskkool. 1963. aastal valmib uus õppehoone ning aasta hiljem, 1964. aastal, alustavad Nõos tööd reaalainete süvaklassid. Veel aasta hiljem saab Nõo Keskkool esimese koolina terves NSV Liidus oma arvuti! Kalju Aigro oskas juba siis ette näha arvutite võidukäiku. Kuid oma suurimaks panuseks Nõo kooli eduloos ei pidanud ta ise mitte niivõrd materiaalse baasi arendamist, kui tugevate õpetajate leidmist.
Direktorina oli Kalju Aigro tuntud õpilassõbralikkuse poolest. Lisaks tundis ta kõiki oma õpilasi ja sageli ka nende vanemaid nii nägu kui nimepidi! Hea mälu võimaldas tal kõrge eani oma õpilastega kohtudes meenutada nende kooliaega ja huvi tunda edasise käekäigu vastu.
1982. aastal asus Kalju Aigro tööle Tallinna internaatkutsekooli direktorina ning juhtis seda 6 aastat. Pärast seda tegutses ta 8 aastat Tartu Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimehena ning siis oli aeg nautida aktiivse pensionäri elu.
Eesti riik on Kalju Aigrot tunnustanud Valgetähe V klassi ordeniga.
Tunnustamaks Kalju Aigro panust kooli arengus, on tema auks Nõo kooli kõrgeima autasu nimetus „NÕO KOOLI KALJU“. Selle autasu esimeseks laureaadiks oli muidugi Kalju Aigro ise!
Vaatamata terviseprobleemidele, oli Kalju Aigro aktiivne ka vanaduspõlves. Selle suve lõpus oli tal plaan kokku kutsuda tema ajal Nõo koolis töötanud õpetajad, et koos neid ilusaid aegu meenutada. Kahjuks jäi see unistus tal täitumata. Aga kindlasti on paljud Kalju Aigro kolleegid ning õpilased teda viimsele teekonnale saatmas või mõtetes temaga hüvasti jätmas.
Tartu Maavalitsus, Nõo vald ja Nõo kool on tänulikud Kalju Aigrole tema panuse eest hariduse edendamisel ja jäävad teda igavesti meenutama!
Kalju Aigro oli tegude inimene, kes oma kooli parema käekäigu nimel oli kõigeks valmis! Tema eestvõttel saab külakoolist 1953. aastal keskkool. 1963. aastal valmib uus õppehoone ning aasta hiljem, 1964. aastal, alustavad Nõos tööd reaalainete süvaklassid. Veel aasta hiljem saab Nõo Keskkool esimese koolina terves NSV Liidus oma arvuti! Kalju Aigro oskas juba siis ette näha arvutite võidukäiku. Kuid oma suurimaks panuseks Nõo kooli eduloos ei pidanud ta ise mitte niivõrd materiaalse baasi arendamist, kui tugevate õpetajate leidmist.
Direktorina oli Kalju Aigro tuntud õpilassõbralikkuse poolest. Lisaks tundis ta kõiki oma õpilasi ja sageli ka nende vanemaid nii nägu kui nimepidi! Hea mälu võimaldas tal kõrge eani oma õpilastega kohtudes meenutada nende kooliaega ja huvi tunda edasise käekäigu vastu.
1982. aastal asus Kalju Aigro tööle Tallinna internaatkutsekooli direktorina ning juhtis seda 6 aastat. Pärast seda tegutses ta 8 aastat Tartu Aianduse ja Mesinduse Seltsi esimehena ning siis oli aeg nautida aktiivse pensionäri elu.
Eesti riik on Kalju Aigrot tunnustanud Valgetähe V klassi ordeniga.
Tunnustamaks Kalju Aigro panust kooli arengus, on tema auks Nõo kooli kõrgeima autasu nimetus „NÕO KOOLI KALJU“. Selle autasu esimeseks laureaadiks oli muidugi Kalju Aigro ise!
Vaatamata terviseprobleemidele, oli Kalju Aigro aktiivne ka vanaduspõlves. Selle suve lõpus oli tal plaan kokku kutsuda tema ajal Nõo koolis töötanud õpetajad, et koos neid ilusaid aegu meenutada. Kahjuks jäi see unistus tal täitumata. Aga kindlasti on paljud Kalju Aigro kolleegid ning õpilased teda viimsele teekonnale saatmas või mõtetes temaga hüvasti jätmas.
Tartu Maavalitsus, Nõo vald ja Nõo kool on tänulikud Kalju Aigrole tema panuse eest hariduse edendamisel ja jäävad teda igavesti meenutama!
TARTU MAAVALITSUS
NÕO VALD
NÕO REAALGÜMNAASIUM
NÕO PÕHIKOOL
NÕO VALD
NÕO REAALGÜMNAASIUM
NÕO PÕHIKOOL
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar