Tiina ja teised! Sõna VARJUAED on minu leiutis, sest ÕS-is seda veel pole. Ilukirjanduses olen seda kasutanud oma raamatukeses „Ilmunud aegade hämarast“. Sealt peaks selguma selle üldine mõte. Praegu aga just murrangi pead, kuidas sõnastada selle mõiste sisu. Lubasin seda ka mõttetalgutel, aga kuna kahel eelmisel nädalal olin Tartus ja Tallinnas seotud kirjandusfestivalidega, lükkus see kirjatöö edasi. Hää seegi, et jõudsin korraks hüppes käia ja Metsal tuhli maha toppida. Alustan nüüd lubaduse täitmist sellega, et saadan Teile materdada kõige visandlikuma ettekujutuse.
Sõna „varjuaed“ on saadud mitmete sõnade kokkukeetmise teel . Ühelt poolt varjupaik, varjualune, üldse varjama, kaitset pakkumise tähenduses ja teiselt poolt kõikvõimalikud aiad, mida iseloomustab teatud piiritletus - marjaaed, õunaaed, iluaed, tapuaed jne. Umbes sama tähendusega oleks turvaala, aga see on juba muus tähenduses kasutusel ja täpsuse huvides tuleks lisada teisi sõnu, mis läheks liiga pikaks. Looma-linnu-taime-seene-sambla-sambliku-vetika turvaala! Ka sõna „kaitse“ kannatab ülekasutuse all. Sisuliselt sai asi alguse sellest, et kui Kalevi Kull meil ükskord metsal botaanikute kambaga külas oli, uurisid nad õhinaga ümbruses ringi ja leidsid paiga õige liigirikka olevat. Edasi seletas isand Kull, et kuigi Eestis on palju liigirikkaid dendroparke ja dendroaedu, pole tema teada ühtki, kus oleksid esindatud kõik pärismaised puu- ja põõsaliigid. Kuna mul üle poolte oli juba iseenesest olemas, jäingi nõusse, et muretsen teisi tasapisi juurde. Seda olengi ajapikku teinud, kuid hulk on veel puudu. Olen väga uhke, et minu pisike maalapp on nii liigirikas. Näiteks puisniidul kasvab ühel mättal 9 liiki puud ja põõsast. Kogu kaht hektarit võib pidada segametsapuistuks, kuid võib eristada ka kooslusi – vahtrik, haavik, lepik, kuusik, kaasik, kadastik, männinoorendik, segavõsa, segahekk, puisniit, niit ja loomisel sanglepik. Kultuurtaimed pääle selle. Niisiis!
VARJUAED
Sõna „varjuaed“ on saadud mitmete sõnade kokkukeetmise teel . Ühelt poolt varjupaik, varjualune, üldse varjama, kaitset pakkumise tähenduses ja teiselt poolt kõikvõimalikud aiad, mida iseloomustab teatud piiritletus - marjaaed, õunaaed, iluaed, tapuaed jne. Umbes sama tähendusega oleks turvaala, aga see on juba muus tähenduses kasutusel ja täpsuse huvides tuleks lisada teisi sõnu, mis läheks liiga pikaks. Looma-linnu-taime-seene-sambla-sambliku-vetika turvaala! Ka sõna „kaitse“ kannatab ülekasutuse all. Sisuliselt sai asi alguse sellest, et kui Kalevi Kull meil ükskord metsal botaanikute kambaga külas oli, uurisid nad õhinaga ümbruses ringi ja leidsid paiga õige liigirikka olevat. Edasi seletas isand Kull, et kuigi Eestis on palju liigirikkaid dendroparke ja dendroaedu, pole tema teada ühtki, kus oleksid esindatud kõik pärismaised puu- ja põõsaliigid. Kuna mul üle poolte oli juba iseenesest olemas, jäingi nõusse, et muretsen teisi tasapisi juurde. Seda olengi ajapikku teinud, kuid hulk on veel puudu. Olen väga uhke, et minu pisike maalapp on nii liigirikas. Näiteks puisniidul kasvab ühel mättal 9 liiki puud ja põõsast. Kogu kaht hektarit võib pidada segametsapuistuks, kuid võib eristada ka kooslusi – vahtrik, haavik, lepik, kuusik, kaasik, kadastik, männinoorendik, segavõsa, segahekk, puisniit, niit ja loomisel sanglepik. Kultuurtaimed pääle selle. Niisiis!
VARJUAED
- Varjuaed on piiritletud ala, mida eelkõige iseloomustab pärismaise looduse liigirikkusVarjuaias on nii puu- põõsa- kui rohurinne.
- Varjuaias on elamisvõimalus erinevatele loomadele-lindudele ja pisimutukatele.
- Varjuaias on kasvõi mingi veesilm.
- Varjuaed on soovitavalt ühendatud Eesti Rohelise Võrgustikuga ja on selle üheks koostisosaks.
- Varjuaed on varjupaigaks ümbruskonnas surve all olevatele taime ja loomaliikidele.
Pean selleks korraks lõpetama. Vast saite veidi aimu asja mõttest. Kinnistu tõeline rikkus peitub ikka mujal kui üheainsama liigiga muru ruutmeetrites ja ainult haruldastes võõrtaimeliikides.
Peep
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar