Soojendusharjutused I

	Et meil kokkutulekul jutt paremini jookseks, alustame soojendusharjutustega. Nagu eelmine kordki püüan teieni tuua uuemad kuulujutud ja netivirvendused. Mõned meie hulgast on küll osavalt konspireerunud, kuid hiljemalt 8. septembril tuleb neil ikka vastust anda. Parem võtke ise sõna ja tunnistage kõik kohe üles Lisasin eelmise suve Tiit Leemetsa juures käimise pildid ja jutu pildipessa. On selgunud, et tema on üks neist kõva peaga poistest, kes peab muudkui kooliteed jätkama ja igasuguseid kontrolltöid kirjutama, ei saa kuidagi piisavalt harituks. Üks näide selle kohta on siin
	Tunnustatud loomeinimesed eeldavad salamisi, et sa oled igati kursis kõigi nende teostega.Kõigega muidugi ei jõua, kuid pisut siiski. Peebu laglesalm on kõigil juba peas, nüüd üks komplitseeritum näide . Peep on ka vabastatud nookesele oma eluloo kirjutamisest, see töö on nüüd tehtud Ilmar Palli poolt, ning avaldatud Maalehes . Artikkel on pikk, kuid pole viga, toome ära sisukokkuvõtte:“Siin ma olen ilmale tulnud,” näitab Peep Palamusele jõudes kuulsat apteegimaja ja kaht akent selle teisel korrusel. Maja seinal on kaks vägevat tahvlit, mis kuulutavad, et siin on elanud Oskar Luts ja sündinud tema filmimehest vend Theodor. Maja on ehitanud Oskari isa, kingsepp Luts isiklikult. Peep Ilmeti nimega tahvlit veel pandud pole.
	Hannesega väga palju vestelda pole mõtet, privaatses telefonivestluses tunnistas ta, et informatsioon tungib igast küljest peale, polegi teist nii palju tarvis. Niisiis parem naeratage ja sirutage midagi ta poole, kuhu ta saaks autogrammi kirjutada. Siiski üks lisavihje: elulookirjutamisest on asi juba filmini jõudnud. Autoriks saab Jaan-Jürgen Klaus: Pealkirjaks olen mõelnud panna “Varblase slogan”. Tegeles ta ju vahepeal slogan’ite kirjutamisega, aga eeskätt keerleb pilt paraja Varblase või varblase hüppamisena linna peal. Pilt, mis varem oli Tartus üsna tavaline ning mida hakkab järjest vähemaks jääma
	Kalle loomingu kohta korrake üle eelmisel korral toodud näited; ta küll loob midagi kogu aeg, kuid meie meeldejätmisel on piirid, eksole. Lämmijärve looduspargist pole ka mõtet juttu teha, tuleks lihtsalt ära käia ja vaadata. Niisiis, seekord keskendume tehnikale. Siin vasakpoolsel pildil on avalikustatud kogu tõde taaraautomaadist. Esipaneelile on paigutatud sisestusaugud ja käivitusnupp, mis paneb arvutisüsteemi kaasabil tööle paneeli taha peitund pisikese suure suuga inimese: "Saksamaalt Wincor Nixdorfi tehasest Tartusse toodud kaksiktaaraautomaat, mis on ühendatud arvutisüsteemiga, võtab joogitaarat vastu kahe suupoolega, sorteerib ja selekteerib," kirjeldas OÜ P.A.K. arendusdirektor Kalle Mälberg masina tegevust.