23. juuli varahommikul ärkasime Tiidu mõnusas saunatoas valgusega hoo tiibadesse saanud putukamaailma esindajate lennuharjutuste peale. Kui juba silmad lahti, ei kärsinud enam majarahva ärkamist oodata. Mõninga vastupunnimise peale veereski sõiduriist Aseri suunas põldude ja metsade vahelisi teid pidi. Teel põikasime Neeruti järvedele.
Ikka oli veel varahommik. Teate küll kui ilus ja kõik meie oma - teisi turiste polnud veel liikvel. Helistasime Enele, ta lubas kella kaheksaks kohvi tulele panna ja panigi. Istusime Ene, tema õe ja krapsaka vanatädiga maja kõige õdusamas kohas köögilaua taga ja lasksime värsketel rabarberikookidel hea maitsta. Pärast vaatasime õues ringi. Aias oli ilmatu hulk söödavat kraami ja palju ilusaid taimi. Pildile jäi lilluba, mis on nii ilus kui söödav. Maja on Ene kaevurist isa ehitatud. Kõrvalhoones oli olnud saun, kuid isa jõudis selle just ümberehituseks seest lammutada aga ülesehitamise asemel pidi hoopis voodi-inimeseks jääma.
Koos Enega tegime tiiru ümbruskonnas. Nägime kohti, kus Ene oli lapsena toimetanud, talusid, kus Ene suguvõsa oli elanud, Lüganuse kirikut, kus ta vanaisa oli ametis olnud, käisime ujumas ning külastasime ka üht turismiobjekti - taas ülesehitatud kindluselamut, kust pärit ka pildil olev uksekoputi. Majavaht korraldas sees põhjaliku ekskursiooni. Päris kena maja oli. Nookesena esines Tiina, nagu pole vist raske arvata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar